Tüütu töötu Volli 4

Jätkan taas.

Või siis selline juhtum.
Olles aus inime, võeti mind hotelli administraatori õpilaseks elik abiliseks.
Mingil aja möödudes tajusin, et minu peale vaadatakse viltu.
Hakkasin uurima, milles asi.
Selgus, et mina olevat varastand mõnelt kliendi krediitkaardilt sümboolse summa.
Ma ei hakanud õigustama ega tagasi lükkama.
Lükkasin ise uurimise käima.
Asi lahenes vägagi kummaliselt: kapo ja mapo pidid sekkuma.
See juhtum vaikiti maha.
Minult ei nõutud vaikimisvannet, kuna küsisin suurt summat kannatuste katteks, mida ma taluma pidin.
Sellesinatise afääri taga oli ühe kõrge ametniku teismeline võsu, kes neti teel ajas hotelli äriasju.
Ning päris edukalt, nagu takkajärgi selgus. Mingil hetkel hakkas too ennast kõikvõimsa jumalana tundma. Kirjutas mingi skripti ja liitis selle tarkvara uuendusele.
Ju siis oli vaja patuoinast, kes selle õnge läheks.
Mul pangaarvet tollal polnud, maksti sularahas. Palga kättesaamisel andsin allkirja, ja raamatupidaja kinnitas omapoolse allkirjaga, et palk nii mitu krooni on välja makstud. Meil oli kokkulepe, et maksud maksab tööandja.
Kui mõni kuu hiljem kui tulid välja id-kaardid, siis tehti mulle selgeks, et tahavad lisaks isikukoodile pin-koode.
Mul polnud tollal id-kaartigi.
Pass kehtis veel paar aastakest, polnud vajadust välja vahetada.
Järgnevates sündmustes olin vist ainuke, kellele jäi puhas renomee.
Ülejäänud hotelliteenistujad pidid mapos selgitama särki-värki.
Lisaksin juurde, et kokkulepet ei täidetud. See on, et makse minu pealt ei makstud.
Trahv, mis tööandjale määrati lõpuks, oli naeruväärne. Tühine summa...
Tünga sain niikuinii: see aeg, mis ma seal hotellis teenisin, jäi pensionistaaži lisamata.
Oi mehed, nüüd ehk saate aru miks ma olen tööturult välja kolinud.
Elan nüüd üksi metsa sees.
Ei tõmba enam suure raha peale.
...
(Järgneb võib-olla.)