Eila

Turnisin parasjagu välipeldiku seinale nõjatuva redeli peal, üritades peldiku katust lumest vabastada, kui juhtusin ümbruskonda silmama.
Valge rahu.
Peas hakkas üks viis kummitama, mille järgi sõnad nagu nalja kolust välja hüppasivad.
Nii ma ei märganud, kui ühel hetkel täiest kõrist viisi jorutasin.

kui ma siit peldiku katust
lumest puhtaks rookisin
siis ma heitsin pilgu ümmerringi
üle valge lumise maa
siis ma heitsin pilgu ümmerringi
üle valge lumise maa
ja hüüatasin: sa kuradi
kurat, ilus oled isamaa

siit metsani on sada meetrit
keradeni ulatuvat lund
metsa all on aga tahke vesi
seal kitsed näevad und
metsa all on aga tahke vesi
seal kitsed näevad und
ja hüüatasin: sa kuradi
kurat, ilus oled isamaa

see lummus kestis seni
kuni nägin õunapuude aeda -
kus jänesed koorisid nagu apelsine
erroristid alka-edas
kus jänesed koorisid nagu apelsine
erroristid alka-edas
ja hüüatasin: oh sa kuradi poiss
kurat, kus on minu jahipüss...