28.8.13

Hakkab juba ilmet võtma

Hehh, uute rehvide peale ei raatsind pappi raisata, vanad käravad veel, küll aga uued, autoventiiliga sisekummid said ärr muretsetud, lisaks piduriklotside-trossidele. Trossid jäivad muidugimõista järgmist korda ootama. Tagumise ratta velg viskab nõnda hullusti, et käib haarakülgedelt matti võtmas. Ei anna kodaraid ka pingutada – niigi paaris kohas on nippel tekitand velje keskele prao. Kaks võimalust on, kas uus velg koos kodaratega, kusjuures tuleb need olemasolevad kodarad lõiketangidega katki hammustada, või asendan selle teise, kolmehammakaga tagumise rattaga. Esialgu viimast ma silmas peangi, kui tahan kohe sõiduks valmis sääda. Täna tegin ühe proovitiiru ärr hoolimata tagumise ratta vingerdamisest.
Põhimõtteliselt on asi sõidukorras. Uued piduriklotsid toimivad üsna korralikult.
Sadula pean veidi viisakamaks kohendama.
Pilti kah mu uusvanast kondiaurumasinast:
Helkurid-pasun-spidokas külge ja ongi asi ants.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Väga kena. Ma kah just otsin omale linnasõiduks ratast, ei viitsi ju maalt igakord linna vedada.

siil

A.I.V.O. ütles ...

:D
Muide, ma panin täna kolmehammakaga tagaratta alla, katsusin kodarate pingsust ning vangutasin pead - ega tiagi, kaua see all püsib. Helkurid ja kell (pasun jääb tulevikku) panin juba külge. Aga maanteel proovisõitu tehes tundus, et nagu väikese eesli selga olen sattunud. Vähemalt nüüd tean, et vaja oleks tugevamat velge ning kodaraid omajagu. Ning palju aega ja vaba ruumi.
Aga selle augu, mis tagakahvlil oli, selle sain kinni plätserdatud siukse käte vahel muditava epoksiidkitiga, mille ma leidsin saunatoast.

Nüüd tuleb linnas käia ja osta veel pintslit-punast värvi ning hakata kunstilist poolt viljelema. Umbkaudu nii, et maalin anarhia märgi ning mingid kirjad man a la -raisakulli sturrikartell-