Joon peale

Üks sõber oli ostnud pudeli kanget kraami.

60 kraadi peaks laiatarbekundede jaoks olema klass kõrgem, kui nood ise asetsevad oma soorokikangusega ja alla selle madalamal astmel.

Vaat siis, sõbra 60kraadine austria sisemaa rumm elik saksa keeli "inländer rum" kandis kuulu järgi nimepoolest hortS.

Põhjusmõtteliselt hortSil on lehk olemas ja üpris mõnus mõne arvates, aga kui manustama hakatakse, siis pole sedasamust haisu suulael eriti tundagi, sest kõik see aroom kaob millegipärast kanguse sisse ärr. Minu 80 kraadisel tuu niimoodi on – võib-olla 60ne annab rohkemat mekki välja.

Ma siis olen katsetanud küll üht, küll teist võtet, et saaks mingigi maigu suhu jäetud...

Lahjendada mingisuguse peerumulliveega või limonaadiga ka ei tahtnud. 

Igatahes leidsin, et Müntoni sidrunimaitselised pastillid on küllalt head – vitamiinid kirja järgi sees ja puha.

Niisiis, järgnev retsept kokteili segamiseks ei vaja midagi peale müntonipaki ja hortSipudeli. Mõlemad saab poest kätte põhjusmõtteliselt sama leti mant.

Võtad paar kollast klaaskommi ja pistad need seedekulgla stardiplatsi, lutsutad väheke ensüümidega elik süljega hapuka meki suulakke. Tuleb meeles pidada, et sidrunimaitselist sülge alla ei neela. Siis korgid pudeli lahti ning täidad sellesama korgi sisse pool korki seda va märjukest. Selleks ajaks on süljega segatud sidrunimekk tunda olema ja kummutad korgist rahulikult selle hortSi suhu. Järgmine samm on keelega segada kogu tuu kompott suus sassi ja nautida uut mekiaktsenti.

Lihtne?

Nagu eelpool öeldud - ei mingit pitsi-pokaali-klaasimäärimist...

P.S. Peab vast jaanuari joonuariks nimetatama, muud pole kui joon alla ja joon peale...