Teatan, et allakirjutanu pole mingi arvamusliider

Täna avastasin end mõtlemast arvamusliidrite teemal, kuna noid viimasel ajal mütsihvitseeritakse millegipärast üle võlli - muud pole, kui arvamusliider ütles seda ja arvamusliider arvas toda...

Vanal hallil ajal kuskil lõunamaal hoiti teisi nagu sitta pilpa peal, ametinimepoolest olid nad rohkem tuntud kui oraaklid.

Mõtlesin arvamusliidrite hvestivaalil elik pläralõugade kokkutulekul, mis teadupärast igal aastal kunagiste eestlaste kuningate mõrvapaigas elik Paides toimub, isegi möliseda, aga kurat sellega, ei ole ma ennem püünele eksida tahtnud ega kavatse edaspidigi sinna trügida.

Küll aga huvitab mind see, kust võtab üks saamatu inimloom õiguse nimetada ennast arvamusliidriks?

Mina isiklikult pole kedagi minu eest arvamusliidrina kehastades kohustanud minu mõtteid väljendama. 

Pigem olen oma mõtteergud väljutanud nii ausalt kui võimalik. Ka siis, kui see mulle endale ebameeldivusi valmistab. Enamasti kipungi, viimasel ajal eriti, keelt hammaste taga hoidma, mida ma soovitaks ka niinimetet arvamusliidritelegi.

Kui vaid saaks viimastele kuvaldaga taguda peakolusse arusaama – niipalju, kui on inimloomi, nõndapalju on ka arvamusi – siis nad ehk oma suud nii palju ei pruugi.

...valgusesse must vaikus siit vaikselt õhkub...

Aga jah, oma arvamust kõigile serveerida, et see on ainuõige, no selles ma kahtlen väga.

Ajalugu, eriti just lähiajalugu on toonud hulgim noid hoiatavaid näiteid, mis juhtub, kui isehakanud või siis väljakujunenud arvamusliidri sõnu puhta kullana võetakse – Volli pööras koos riigiga ka ühiskonnakorda, Aadu läks lolliks kätte ning hakkas mingist müütilisest aaria rassist sonima, Leo aga jahvatas tundide viisi tühja mula – kuhu see kõik viis, teame me kõik...

Hiljaaegu oli presiidiumi seltsinaine Ossam kõrgestihinnatud arvamusliiderdaja, kelle jutumula arvati olevat kuldne, et see raiskas asjatult ruumi ajalehtedeski, kuid nüüd on ta langenud vist põhjakihti armuhaigeks pläraläravabrikuks, mille korstnatest väljub sapist mürki oma endise peremehe suunas. No kelle asi see on, kui presiidiumi esiarvamusliider võttis naiseks lätlanna – äkki on see poliitiline vangerdus saamaks eestlastele kogu Kaupo-aegse Liivimaa territooriumi koos suurlinna Riiaga. Vaat see viib hoobilt meite väikerahva koguse kahe miljonini, millest unistas hiljuti sinisilmselt seltsimees Ankhast.

Nagu vanarahvas teadis, on eksimine inimlik ja armastus pime.

Kas aga arvamusliider/luuser tunnistab oma eksimusi, selles ma kahtlen väga.