Kompliment kohalikule parmule

Teate inimloomad!
Ka parm on inime, eks ole.
Temalgi on tunded, kusjuures palju sügavamad, kui nõnnanimetet edukatel.
Tema lihtsalt on põhjas.
Nagu ankur merepõhjas.
Hoides laeva kinni.
Inimkonna edasiliikumist takistades.
Samas, kui nõnnanimetet edukas tahaks selle ankru ära visata, ei saa ta seda siiski teha.
Sellisel juhul on ka laev elik inimkond ise põhjas.
Seega austagem parmusid.
Minu arust pole ülbelt nähvamine mingi komplimendi alus.
Toogem hea ütelus esile.
Mina näiteks ei nähvagi et "Võehh... Parm!"
Mina olen ütelnud: "Kuldnokastunud parm! Jahh, see sa oled!"
Kui te vaid näeksite, mis säravat nägu selle komplimendi ajal tehakse...