Suusahoorajad...

Teate, inimloomad?
Asjalood siuksed, et Tarbatu Puupilpasõidumaraton on tulemas.
Selleks, et osa võtta, tuleb trenni teha.
Kussa ikka treenid kui peale tööd ntx. Nõmmel. Seal olla niivõrd hää rada freespingiga sisse tallatud, et lase aga olla.
Ainuke häda tolles, et kuradi pseudoilmameistrid a la De Zolti moodi, karjuvad juba veerand-poole miili kauguselt: „AHOI! ALT ÄRA!“ (Mis siis, kui ma pole all, vaid peal?)
Sa vaene harjutaja, ei jõuagi oma rütmi leida ega omas tempos sõita, kui järgmine pulsikellaga vend sulle tagant sisse sõidab.
Kuradi suusapede, keda sa õieti siin hoorad, rsk?
Sinu raudkepid, mis enne sirged olivad, on nüüd kõverikud nagu kiirlaskuja pulgad. Pilpad sidemest saadik pooleks, saabastel tald oma teed kimanud...
Kurat!
Kes selle kõik kinni maksab?
Soovitasin ühel turskel kutil, kes kantpea mõõtu välja annab, võtta homme suusatrenn plaani. Kõrvad kinni ja suusatama. Muidugi omas mahlas ja tempos.
Kes talle otsa kimab, pekstakse armetult läbi. Katkiläinud sõidulauad taob kiirustaja omast taskust kinni.
Kaua võib taluda neid, kes sõidavad oma maasturiga suusaraja äärde ning kipuvad nüüd ennast võrdlema Luukas Baueri või Toomas Alskoordiga? Sõites ainult ring-paar, et seejärel pilpad maasturisse toppida ning minna tähtsa näoga kottu.
Kuni järgmine lollpea, kes nii heal arvamusel endast, võrdlemaks Björn Tääliga, oma Lexuse raja äärde pargib paari ringi läbi kimamiseks. Linnuke kirja ja taas minek...
Mupo võiks kiirust mõõta rajaservas, kui neil midagi targemat teha pole.
Mitte seisvat Lexust...