Kurvi taga

„Ma palun teie tähelepanu, noormees! Ma palun teil tungivalt oma kohale istuda! Ja kinnitage turvavöö!“
Poiss seisis ikka püsti, vaatas kord siia, kord tänna, otsides rahva seast oma kedagi.
„Noormees! Kas te kuulete? Ma hakkan kannatust kaotama! Ma pean teid paluma siit atraktsioonist lahkuda!“
Poisi nägu oli pettunud – viimane sõit sellel aastal ja isa ei tulnud.
„Ta lubas ju!“ vasardas ta peas.
Vastumeelselt istus poiss oma istmele, kinnitas turvavöö ja vaatas mornilt ette.
Rong nõksatas ning hakkas ülespoole liikuma.
Vaevaliselt nagu tigu vedas vedur vaguneid järgi.
Harjale jõudes hetkeks nõksatas, justkui käiku vahetades, suurenes rongi kiirus.
Kiirendades kihutati alla.
Huilged muutusid kriiskavateks iga tõusu, languse ja kurviga...

„Aitab tänaseks küll!“
Hommikust saati olid sunnitöölised valvurite teravate pilkude all tööd vehkinud teha.
Ahelate kõlinal lonkisid väsinud ja higised mehed bussi poole, kus kubjas nad üle luges.
Kaasasolnud insener kontrollis parasjagu seda teejuppi, mille sunnitöölised olid kokku monteerinud, kui kaugusest kostus huige ning muutis mehe ehmatusest kangeks.
„See haru pidi kuu aega veel olema remondis!“ vasardas mehel peas.
Kiiresti sirvides oma pabereid, leides õige lehe ja heitnud pilgu sellele, rahunes ta silmnähtavalt.
Ka kubjas oli kuulnud huiget, andis ta oma meestele minuti valmisolekuks number üks.
Buss liikus paigalt ja venis raske käiguga üle nõlva, keerutades üles tihedat teetolmupilve.
Taamalt kostus taaskord huige, sedapuhku tsipa lähemalt kui eelmine.
Insener kuulatas veel – kaugusest kostus raske mootorimürin, mida tekitasid automaatvedurid, millel järel pea miilipikkune vaguniterivi.
Seda rongi ei peata rätikuga vehkides.
Nüüd hakkas mehel kiire.
Ta helistas dispetšerile, saamaks asjade käigust selgust, kuid keegi ei võtnud toru vastu.
Lõpuks viskas ta telefoni käest ja asus puuduolevat relssi paigaldama.
Viimast polti kinni keerates ja kuulates läbi kõrvades kostva verekohina, kuis huige käänaku tagant lähenes.
Mehele meenus, et ta pidi pojaga lõbustusparki minema, kui ta tundis hetkelist valu.
Rong hakkis peatumata mehe tükkideks.

...Nii karastunud inimesed nagu päästjad, polnud seda segadikku enne näinud.
Viimase kurvi man oli segamini rauahunnikud ja verised, elutud tömbid.