Kui ma jaanide aegu olin kodunt eemal küla peal, siis päeva ajal oli siuke keiss, et tahaks veidi tööd kah seal teha.
Võtsin peremehe trimmeri ja tõmbasin naate ja kõrge rohu kuusekeste ümbert maha, et umbrohi ei lämmataks noid.
Õhtul siis istusime grilli ümber.
Mu pilk jäi pidama vana sireliheki man.
Selle ees laiutas umbrohi.
Küsisin peremehelt: -Miks ta seda kasvatab? Et ma tõmban selle ka maha...-
Peremees vastas stoilise rahuga: -Säält võetakse igal õhtul Poola trimmeriga maha.-
Mina: -PFFFF!!!-
Ilmselt oli mul väegade totakas nägu peas, et peremees oli sunnitud selgitama: -Sigadele läheb see.-
Noogutasin: -Aga kus sul see poola trimmer on?-
-Vaata, aia peal puhkab.-
Tõstsin pilgu ja kirusin mõttes oma pikki juhtmeid...
Kallid lugejad.
Lubage esitleda: POOLA TRIMMER
Kuna mul toona fotokat kaasas polnud, siis tuhnisin aidas veidi ja tegin klõpsu ärr...
7.7.11
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Päris andekas :)
Nuneh, minu lemmik :o)
Kui ma nüüd loomi taas pidama peaksin hakkama, kutsun sinu ehk sulaseks?
:D
Mina näiteks Poola trimmeriga küll hakkama ei saa, kuigi mõnikümmend loogu võin ärr niita, siis on kas ots maa sees kinni või mingi muu häda...
:(
Palka kui sellist ma ei suudaks pakkuda, kuid suitsusealihakere ajaks asja ära küll...
:)
Noh, ega ma väida, et ma'gi hirmosav olen. Lihtsalt igal võimalusel üritan vikatiga kuhugile vehkima pääseda. Lapsepõlves sai vanama käe all tehnika kaunis kenasti käppa harjutatud, aga nüüd on vaid teooria meeles. Siis kasutangi iga võimalust, et oskust taaskinnistada.
Üritan äia ja tema trimmerit alati ennetada :o)
Aga kui mul parasjagu aega on, siis võin vabalt vehklema tulla.
Postita kommentaar